Punktsioon

24.01 hommikul natuke enne kella 8 oleme haiglas kohal. Jätan abikaasa oma asjade kotiga koridori seisma ja ise käin kiirelt veel wc. Enne välja tulekut juba kuulen, et mees räägib kellegagi. Koridoris näen, et ämmaemand on ta kätte saanud.
Seega , mees saadetakse kohe oma protseduurile ja mind juhatab ämmaemand palatisse riietuma. Kuna arst käskis kaasa võtta mehe, t-särgi ja sokid, siis nii saigi. Panen särgi selga ja puhtad sokid ka ja jään oma voodi juurde ootama. Natukese aja pärast tuleb teine ämmaemand ja paneb kanüüli. Pisike torge ja pärast veidi surumise tunne, aga mitte midagi valusat.
Mees saab ka päris kiiresti hakkama ja lubatakse ka minuga koos ootama. Kuigi minu aeg oli 8.30, siis polnud esimene veel 8.20 sissegi läinud. Lubasin mehel tööle ära minna, saan ka üksi kenasti oodatud.
8.40 midagi toodi eelmine inimene välja voodiga aga ta oli ärkvel. Ja ina kohe siis sisse. Ühest uksest sisse koridori, kus sain mütsi ja kitli ning pidin käed des ainega puhtaks tegema. Siis edasi järgmisest uksest otse protseduuri ruumi. Kõik käis nii kiiresti, et ma ei saanud täpselt arugi, kui palju seal inimesi oli, 4-5 kindlasti. Kohe kamandati pukile istuma. Ühelt poolt meesterahvas võttis vasaku käe, et vererõhu aparaat panna ja parema käe võttis naisterahvas ning kohe vist süstis midagi ka kanüüli, sest lagi hakkas keerlema ja kurgus oli narkoosile iseloomulik maitse/tunne. Samal ajal veel pidin korra oma seljaalust kohendama. Puhastati ning pandi peegel, see oli veidi ebamugav ja edasi ma enam ei tea. Järelikult jäin magama.
Äratati, mulle tundus, et kohe kui magama jäin, ja paluti puki kõrval olevale voodile oma jalg tõsta. Ma ei mäleta, et oleksin täielikult ise sinna roninud, ilmselt aidati ikka. Voodiga sõitu ka ei mäleta, aga järgmine hetk olin juba oma kardinataguses ja kuulsin, kui järgmine sisse kutsuti. Kirjutasin mehele, et juba valmis, Kell oli 9.06.
Kohe mu kõrval olijad lasid veel mingit muusikat. Selle naise mees, kes just sisse läks, rääkis kellegagi messengeris, telefon ei olnud hääletu peal ja piiksus seal. Veidi häiris, et nii ebaviisakad olid. Aga võib-olla olen lihtsalt vanamoodne ja usun, et minu tegevused peaksid teise võimalikult vähe häirima. Ja kui tean, et on vaiksem koht ja ma ei ole üksi, siis on alati telefon hääletu peal ja muusikat kuulan klappidest vajadusel. Vanamoodne jah!
Ilmselt olin poolunes aga päris ei maganud, kuigi aeg läks päris kiiresti. Umbes pool tundi hiljem tuli juba ämmaemand mulle mu edasist plaani ja rohte tutvustama. Veidi hiljem võttis kanüüli ka ära ja see ei olnud ka valus. Aga mõni minut peale plaastri panekut hakkas päris tugevalt kipitama ja tulitama.
Pean siis Medrol tablette võtma 5 päeva alates tänasest 4 tükki korraga õhtuti. Alates homme hommikust Progesterooni geel. nagu aru sain, siis seni kaua kuni veretestini.
Valu korral kaks paratsetamooli tabletti korraga. Võib võtta ka No-Spad ja vajadusel Espumisani.

Tulemustest rääkis ka muidugi. Aspireeriti 10 folliikulit ja saadi 10 munarakku. See pidi olema väga hea tulemus. Kuigi UH näitas enamvähem suuruses 14 folliikulit, siis ilmselt arstilt saan üle küsida siirdamise päeval. Aga see ei olegi nii tähtis. 10 munarakku peaks väga hästi olema ja kui esimese korraga ei õnnestu siis on ka külmast hiljem midagi võtta. Loodan, et õnnestub esimese korraga.

Siirdamine on planeeritud mul 29.01 kell 13.00. Siirdatakse 5 päevased blastod. Ravimi uuringu jaoks on ka ette nähtud, et 5 päevased, mitte varajasemad. Pean kohal olema juba kell 9 hommikul ja enne 7 võin süüa juua hiljem mitte. Seega on oodata nälgimist kuni kella 14ni ilmselt.
Huvitav oli see, et naiselt, kes peale mind käis protseduuril saadi ka 10/10. Loodan,et midagi sassi ei aetud. Ja tema siirdamine on ka 29ndal, aga ma ei kuulnud, et ta uuringus osaleks. Raviarst oli meil sama.

Palat on kella 10.20ks juba tühi aga kuna mul kusagile kiiret ei ole, siis vedelen seal edasi. Samas hakkab imelik, kuna enesetunne on tegelikult väga hea, ainult pisut uimane ja kõhus toimuvat valuks ei nimetaks. Pisut tuikab lihtsalt. Aga nii oli juba täna hommikul.
Panen end ka riidesse ja liigun edasi apteegi poole. Kuna enne unustasin ämmakale öelda, et soovin haiguslehte, siis astun ta kabinetist ka läbi. Ta räägib selle üle arstile ja siis kinnitab, et arst teeb hiljem lehe ära. Ehk siis teeb. Töö juurde annan ka teada, et haigusleht 2 päeva olemas on, juhiga rääkisin juba ette ära ja oma öise vahetuse, mis täna pidi olema andsin kolleegile.

Apteegis on kaks inimest juba ees ootamas ja seal läheb üsna palju aega. Valin omale uue B kompleks vitamiini purgi ja vahin niisama ringi. Patsient, kes parasjagu rohte ostab alles alustab süstimisega. Tunnen rohud ära, aga saan ka aru, et tal ei ole esimene IVF, vaid mitmes. Sellegi poolest läheb tal seal jube palju aega. Üks vanem naisterahvas ka veel peale teda ja siis on minu kord oma rohud kätte saada. Koos vitamiinide ja hematogeeniga läheb pea 9 eurot, ravim sealhulas 2,56.

Alla jõudes jõuan hetkeks fuajees istuda kui mees juba raporteerib, et ta on kohe kohal. Võtan jope ja saangi koju ära. Kodus söön ja võtan ennetavalt ka kaks paratsetamooli kohe ära.

Mingeid valusid ma ei tähelda eriti tegelikult, selline veidi punnis tunne on juba mitu päeva ja püsib. Vahel liigutades käivad hetkelised pisikesed valusööstud nagu aegajalt päevade ajal, seega ilmselt ei tule valu ka hiljem. Ainult natuke ebamugav. Narkoosist on ka selline pisut uimase pea tunne, aga iiveldama ei aja.