Ämmaka visiit on 17.12, päevad peaks hakkama 11.12. Pean detsembri alguses kindlasti arstile kirjutama, et jaanuarisse aeg saada. Mõtlen, et ootan kui päevad hakkavad, on kindlam. Kuna enesetunne on selline teistmoodi veidi, siis teen 11.12 õhtul igaks juhuks testi. Negatiivne!
Järgmisel hommikul kirjutan arstile, et päevad ei ole veel alanud aga peaks iga hetk hakkama. Lisan ka väljavõtte senistest perioodidest:
03.07 - 25 päeva
28.07 - 30 päeva
27.08 - 27 päeva
23.09 - 25 päeva
18.10 - 27 päeva
14.11 - ? päeva (32 päeva)
28.07 - 30 päeva
27.08 - 27 päeva
23.09 - 25 päeva
18.10 - 27 päeva
14.11 - ? päeva (32 päeva)
Küsin kas ämmaka juurde süstimise õpetusse ka saan?Ja ikka ootan edasi. Arst vastab järgmise päeva pealelõunal. Et pani mulle vastuvõtuks aja 14.01.2019. Arst palub järgmisel ämmaka visiidil talt süstimise kohta küsida. Teen siis nii. Päevad ei ole ikka hakanud.
Ükspäev helistan ka registratuuri ja panen mehele analüüsideks aja. Detsembri teise poolde. Teiselt poolt toru vastatakse, et pikad pühad on ju. Saab pakkuda 21 ja 28. Arvan, et 21 on piisavalt detsembri teine pool. Nii siis jääb. Ütlen mehele ka ja pean siis temaga kaasa minema. 💗 Eelmisel aastal ma ei käinud, kuna siis ta käis meestekliinikus kesklinnas. Sissepääs oli apteegi kaudu, nagu mingi sala värk.
Täidan ka arstilt saadud paberid/nõusoleku vormid.
Täidan ka arstilt saadud paberid/nõusoleku vormid.
15 vastu 16ndat olen teises järjestikuses öö vahetuses kui hommiku poole pissipausil mitte nii oodatud punased kohal on. Mens jäi 7 päeva hiljaks - rekord. Kui välja jätta mõne aasta tagune aeg, kui mitu kuud vahele jäi ja kilpnäärme alatalitlus avastati. Seega loomulikul teel taaskord ei õnnestunud.
16.12 on pühapäev ja ei saa ämmaka visiiti sel päeval tühistada. Kohe 17 hommikul helistan ITK viljatusravi osakonna infoliinile ja uurin, kas peaks kohe aja edasi lükkama. Naisterahvas teiselt poolt toru arvab, et mitte. Äkki vaja mingeid analüüse muid kirja panna või miskit küsida. Seega lähen kohale. Nagu ette tean, siis midagi ju teha ei saa, seega paar küsimuse vastust ja uus ämmaka aeg 28.12, kuna kes teab kaua siis nüüd veritseb. Räägin ka uuesti oma murest süstimise kohta, et pole veel näidatud, aga jaanuaris juba hakkab peale. Vaatab siis pikalt ja pakub 21.12, seepeale ütlen, et peangi samal päeval nagunii tulema, kuna mees tuleb analüüse andma. Mehel aeg kell 10 ja mulle siis ämmaka juurde kell 11.20. Varem ei ole aega. Ja kuna jälle küsin mehe kohta, siis ämmakas soovitab ka tema süstimisnõustamisele kaasa võtta.
21.12 lähme hommikul kohale. Meile tüüpiliselt tunduvalt varem kui vaja. Seega mees saab kohe 9.40 juba omi asju ajama minna. Kõigepealt privaattuba, siis vereproov ja nagu ma teda hoiatasin ka pissiproov. See vajab paar topsitäit vett. Ootealal on õnneks veeaparaat olemas. Sammume siis neljandalt korruselt esimesele, et analüüsid anda. See kõik käib väga kiiresti. Tõnismäel ei paista verekabinetis erilist järjekorda olevat, nagu Magdaleenas on.
Seega oleme peale 15 minutit valmis. Kuna ämmaka vastuvõtuni on ikka väga palju aega, siis viidame veidi aega apteegis jalutades.
Neljandal ootame veel umbes 20 minutit kui ämmakas lubab varem sisse minna.
Süstimine - tundub kohutav. Arvestades, et ma lapsepõlves paaniline nõelte kartja olin ja arstitädi kabinetis alati draamat korraldasin kui klassiga kambakesi vaktsiine käisime saamas. Tänaseks olen muidugi juba tänu igakuistele vereproovidele torkimisega harjunud. Hirmus on ikka - ise peab ju ennast torkama. Aga enne teada ei saa kui mõni juba tehtud on.
Kuulame kahekesi jutu ära, mees on seekord veidi uudishimulikum. Kolm erinevat süsti tutvustatakse ja proovin kunstkõhu lapikese peal, kuidas see käib. Hea, et mul veidi volte on tekkinud kõhule 😊 Aga eks näis, kas see aitab ka.
Ämmakas pakub, et vaataks, äkki saab analüüsid ikka ära võtta ja siis ei pea 28.12 enam tagasi tulema. Veab, pm on punased möödas ja võtab kõik vajalikud analüüsid ja PAP testi ka. Kui midagi on normist väljas, siis helistab peale analüüsi tulemuste saabumist.
Autosse jalutades arvab mees, et on ikka paras jamamine kogu see asi. Nii palju enese piinamist. Mina ainult loodan, et see kõik seda väärt oleks. Teadmata viljatus - palju parem oleks kui teaks kindlalt, milles probleem on.
Neljandal ootame veel umbes 20 minutit kui ämmakas lubab varem sisse minna.
Süstimine - tundub kohutav. Arvestades, et ma lapsepõlves paaniline nõelte kartja olin ja arstitädi kabinetis alati draamat korraldasin kui klassiga kambakesi vaktsiine käisime saamas. Tänaseks olen muidugi juba tänu igakuistele vereproovidele torkimisega harjunud. Hirmus on ikka - ise peab ju ennast torkama. Aga enne teada ei saa kui mõni juba tehtud on.
Kuulame kahekesi jutu ära, mees on seekord veidi uudishimulikum. Kolm erinevat süsti tutvustatakse ja proovin kunstkõhu lapikese peal, kuidas see käib. Hea, et mul veidi volte on tekkinud kõhule 😊 Aga eks näis, kas see aitab ka.
Ämmakas pakub, et vaataks, äkki saab analüüsid ikka ära võtta ja siis ei pea 28.12 enam tagasi tulema. Veab, pm on punased möödas ja võtab kõik vajalikud analüüsid ja PAP testi ka. Kui midagi on normist väljas, siis helistab peale analüüsi tulemuste saabumist.
Autosse jalutades arvab mees, et on ikka paras jamamine kogu see asi. Nii palju enese piinamist. Mina ainult loodan, et see kõik seda väärt oleks. Teadmata viljatus - palju parem oleks kui teaks kindlalt, milles probleem on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar