Veretesti hommikul siis enam kahtlust ei olnud, päevad kohal, tegelikult juba eelmisel õhtul. Läksin siiski kohe hommikul Ravi tn kohale. Uksed verekabinetti avatakse 7.30 ja 5 minutit enne oli seal juba üle kümne inimese ootel. Läksin siis hoopis korruse alla pole tagasi ja lugesin ajakirja. Kui uuesti üles läksin, sain numbri 13. Veri antud jäin kõnet ootama. Neljapäeval seda ei tulnud?!.
Hästi, ju asendusarst siis unustas. Reedel ei mallanud enam oodata ja kirjutasin asendusarstile, et käisin verd andmas nagu palutud ja päevad ka hakkasid, ning jätsin proge ära.
Tuli vastus, et verekabinetis midagi segi läinud ja hcg'd ei mõõdetudki. Et tellivad samast verest. Ja võtku ma siis peale 25ndat oma arstiga ühendust. Tore!
Ta ilmselt ei tellinudki mulle 13ndal uut veretesti ja kuna eelmisest jäi üks sinna rippuma, kuigi ma andsin vere, siis ilmselt kasutati siis seda. Aga see ei olnud hcg vaid mingid muud näitajad, mis olid vajalikud süstimise ajal.
Segadus seal igaljuhul on. Ja oma küsimusele, mis edasi saab, ma vastust ei saanud.
ITK haigusloos on näha, et 14.02 hcg ainult 0.8 U/I.
Aga, seekordsed päevad. Need olid küll kõike muud kui toredad. Pole kunagi selliseid valuhoogusid käinud nagu nüüd. Veri oli ka kuidagi erkpunasem. Ei olnud tavapärast seisnud verd. Kuni viimase päevani välja.
Lisaks tekkisid peavalud, mis tänaseks on taandunud. Aga mul üldiselt pea kunagi ei valuta ja nüüd siis mitu päeva peale lõunal hakkas jaõhtuni välja. Omameelest jõin piisavalt ka vedelikku. Tänaseks on vist üle läinud.
Eks ma siis esmaspäeval või pühapäeval kirjutan ja näis, mis edasi saab ja kuidas kõik käib.
Suur kurbus on üle läinud. Paaril päeval kui üksi olin jälle suutsin lihtsalt lambist ka nutma hakata, mitte millegi seotu peale mõeldes, lihtsalt.
Kurbadest ja liigutavatest kohtadest filmides, saadetes on lihtsalt hirmus üle olla. Klomp kohe kurgus iga asja peale.
Tahan oma tavaolekut tagasi, ei taha olla selline nõrk tönniv preili.
Sinu IVF teekond oleks nagu minu enda oma.Mul pikk skeem ja teiste rohtudega, kuid lõpptulemus sama. Peale siirdamist oli selline õnnetunne ja sisetunne ütles,et õnnestub. 2 päeva oli torkimist tunda ja peale seda vaikus. 5nda päeva õhtul käis valusähvakas emakast läbi ja siis sain aru,et ei õnnestunud. Kaks päeva hiljem hakkas päevade moodi valu,mis kestis terve päev ja järgmise päeva ka. Siis lõi palaviku isegi üles. Söögiisu polnud mul juba 3 päeva, samuti magusaisu. Olin 2 kg kergem. Käisin ise 5 päeva enne oma varetesti synlabis vereproovi andmas ja tulemus oli 1, mis tähendab,et isegi ei pesastunud. Samal öösel algasid ka päevad ja hommikul tuli see "maks" kõik välja. Olin 2 päeva meeletult kurb. Nutnud ei ole siiani, kuigi tahaks ja peaks,lihtsalt nii kange olen. Kuumahood on tagasi tulnud ja peavalud. Esialgu arvasin,et need veinist, mis eelmine õhtu sai joodud. Esimene alkoholi tarbimine see aasta.
VastaKustutaPraegu polegi muud teha, kui oodata järgmised päevad ära ja helistada arstile.Külmas on 2tk ja mu lootus on nendel. Ämmaemand ei lubanud ennast süüdistada ja otsida põhjuseid,miks. Olen 30 ja samuti lastetu. Proovinud oleme ise juba 4-5 aastat.
Ma otsustasin ka kohe ära, et mikse ei ole mõtet otsida. Aga kordades kergem öelda kui teha :)
KustutaEnda pealt ütlen, et praegu on juba palju kergem - esimeste luhtumisele järgnenud päevade ebaõnne ja saatuse vihkamise tunne on üle läinud. Ma lihtsalt enam ei usugi saatusesse.