Niisiis, homme on mu teine veretest, aga paar päeva juba kõhus erinevad valud käinud ja tunne, et ei õnnestunud. Diivanilt tõustes on pea rohkem ringi käinud kui muidu viimasel ajal. Pilt tahab päris mustaks kiskuda. Nagu vahel ikka kui liiga kiiresti püsti karata. Aga nüüd kuidagi väga tugevalt. Bromokriptiin võib seda ka tekitada, aga ma ei ole doosi muutnud.
Eile öösel märkasin koos progesterooniga ka pisikest roosat/pruuni määrimist. Väga minimaalne, aga täna on ka näha. Ilmselt see siis on märk kohe algavatest päevadest.
Seega tegin just koduse testi ära, ei hakka homseni ootama, plaanisin homme enne vereproovile minekut teha, aga täna juba näitaks ka, kui oleks mida näidata. Ja ma just magasin 4 tundi, seega ei oleks ka hommikuse uriini tagaajamisel mõtet.
Negatiivne.
Ei mingit teise triibu varju ka, nagu eelmise testi ajal. Kõik need 50 (47) ühikut on mu verest kadunud. Ei tahtnud veel meie juurde ükski beebi tulla. Aga paratamatult, peale neid aastaid ise proovimist, kas üldse tahabki kui siiani pole tulnud?
Meditsiiniliselt ju otseselt probleemi ei ole, vähemalt keegi ei ole öelnud, et oleks.
Homme peale vereproovi siis kuulen ilmselt arstilt, et võin progesterooni ära jätta ja päevi oodata. Loodan, et need meeletu valuga ei tule. Kunagi ei ole väga hull olnud, on teised pigem leebed mu vastu. Ja ilmselt siis kuulen ka, mis edasi saab. Millal esimese kümaringi esimene siiramine ja kuidas kõik käib.
Kurb on. Aga mul oli juba pisut aega tagasi tunne, et ei õnnestunud. Eile lükkasin lund veidi ja nüüd siis pean suusatama hakkama, nagu lubasin. Lubasin endale veel jõusaali ka minna, et ikka päris katki saada. Õnneks viimane on tööjuures tasuta.
Kurb!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar