Täna kella 15st on minuga koos kaks embrüot. Kaks võeti sulama ja mõlemad sulasid üles. Üks hakkas kohe edasi arenema ja teine olla pisut laisem. Embrüoloog soovitas mõlemat kasutada. Mina olin nõus ja arst oli nõus. Abikaasalt ei küsinud 😏 (teda polnud seal).
Embrüoloog oli sel korra meesterahvas, paistis selline muhe sell, naeratav ja jutukas. Selgitas rõõmsameelselt, mis seisus rakud on ja muudki. Mul ei jäänud jälle meelde, aga sel korral juba panin rohkem asju tähele kui eelmisel.
Näiteks siis, kui mul juba jalad taeva poole olid, siis kustutati tuli ära. Ilmselt siis ultraheli pilt paremini jälgitav lihtsalt. Sest instrumendid ja muu asetati valguse käes.
Seal oli selline kohin ruumis, et polnud hästi kuulda, kui arst ja õde omavahel midagi rääkisid. Seega ma suuresti ei saanud aru ka millest jutt oli, aga arst ühel hetkel arvas, et miski, ilmselt emaka kael, on liiga kitsas, et kateeder sisse viia. Aga ütles, et proovib ja läks kenasti tema sõnul, ma ei tundnud midagi. Aga UH masinaga said nad seal jälle pikalt jebida, sest mu emakas on nii tugevas retros, et UH pealt olla olnud näha ainult kateedri ots, mitte toru ise. Nagu aru sain, siis toru võiks olla risti pildis, aga mul oli näha nö rõngas, toru siis otsast vaadates.
Ma ei tundud jälle põhimõtteliselt midagi. Kuigi, sel korral kui arst hakkas embrüoid siirdama, siis oli selline soe tunne. Ilmselt see vedelik või miski, kus sees need rakukesed ujusid oli soe.
Peegli paigaldamine on nagu ikka, aga puhastamine oli sel korral minimaalne. Eelmisel korral olid mul ka muidugi progesterooni kapslikesed tuppe, sel korral duphastoni tabletid suu kaudu. Ilmselt sellest siis ka vahe. Kateedri paigaldust pm ei tundnudki. Valus igaljuhul ei olnud kordagi.
Põis oli ju ka päris korralikiult täis ja kui seal millegagi suruda, näiteks ultraheli aparaadi asjaga, siis ei olnud just mugav. Aga täiesti talutav, ei midagi hullu.
Minu meelest on see steriilse toa osa selline pigem naljakas, aga ilmselt töötab. Lähed koos õega ühest uksest sisse. Võtad püksid ära ja ta aitab sulle kitli selga ja mütsi pähe. Siis läheb ise samast uksest ära, kust koos tulite ja jätab su käsi pesema. Varsti või ka kohe kuuled teise ukse taga hääli. Natuke veel ootamist ja sama õde võtab su teise ukse tagant uuesti vastu. Ruumi astudes on seal veel arst (tavaliselt) ja läbi luugi on seal ka embrüoloog. Ja sa oled seal püksata. Rääkimata sellest, et kohe hüppad pinki tõstad jalad üles ja arst keerab tooli asendit nii, et sõidutab su jalad taevasse. Muide ITK selles protseduuri toas on 24 ledlambiga laelamp ja vähemalt 2 halogeenlampi, millest üks on ka akuga, kui vool peaks ära minema.
Veretesti aeg siis 24.04, aga ma olen siis eestist ära. Seega pean ilmselt rasedustestiga leppima. Kuigi, arst ei paistnud jälle kuigi positiivne selles suhtes ja rääkis rohkem nagu päevade algamisest. Mina aga looda ikka parimat ja vähemalt ühe rakukese edasi arenemist. Kuigi ma oleks vist kuuni õnnelik, kui mõlemad meiega jäävad.
Aga veretesti kohta siiski arvan, juhul kui rasedustest osutub positiivseks, siis otsin väljamaal mingi synlabi taolise asja ja kui nad seal hinge hinda ei küsi, siis teen VT ka ikka. Aga seda vaatab siis juba seal. Aga mu enda pöidlad on kõvasti pihus ja palun siis seekord õnne meie õuele.
Sokikesed ootavad.
Rohtudest siis duphaston ja bromokriptiin, prolaktiini taseme kontrolli all hoidmiseks. Sest endiselt on mul küljes ka selline diagnoos: Hüpofüüsi e ajuripatsi hüperfunktsioon e liigtalitlus, Hüperprolaktineemia. Mul on hüpofüüsi mikroadenoom.
Varasemate päevade märkmed, ei hakanud eraldi postitusi tegema:
Ovitrelle kõrvalmõju, mida jaanuarist ei osanud temaga seostada on kõhukinnisus. Kuigi ka siis see oli, aga arvasin, et mingi muu muutus tekitas.
Kaks päeva peale ovitrelle süsti ehk 5. aprill:
Ja täna naba all pitsitab - nagu lausa kisub valusasti. Otse nabas või naba all kohe. Eriti kui sirutan või püsti tõusen ja tualetis on ka selline nagu valu moodi lausa. Olen muidugi täna päev otsa istunud töö juures. Vahepeal sain pisut jalutada ka - õues on üli-ilus ilm täna.
Jäin mõtlema, et millal siis Ovitrelle tehakse tavaliselt, aga sain perekooli foorumist sellele ka vastuse. OV kutsutakse esile nii mitu päeva enne, kui vanad on külmas olevad embrüod. Ehk siis ovitrelle mõjul peaks tekkima OV 24-36 h möödudes ja siis sinna otsa veel nii mitu päeva. Mul siis 3ndal süst, 10ndal siiramine ja külmas on 5 päevased, seega peaks klappima.
Surfasin digilugu.ee's ja vaatasin siis, kui palju meie lapsesoov on Eesti riigile maksma läinud siiani - 3800 eurot alates 2017 aastast. Seda siis sellest ajast kui uuesti endokrinoloogi juurde läksin ja magnetresonantstomograafia (MRT) tehti ja väga-väga palju igasugu vereproove ja teste. Ainuüksi esimene korje ja siirdamine läksid 1200 eurot. Seal hulgas on ilmselt ka külmutamise riigi poolne osa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar