Õnneks on kevad peaaegu kohal.
Eile vahetasime mehega mu autol suverattad alla, ei ma ei seisnud kõrval, ise panin käed külge, nagu alati. Ja mulle meeldib.
Nüüd kohe parem tunne - suvi juba varsti tuleb. Ja me sõidame lõuna poole juba vähem kui kuu pärast. Isegi paar päeva vähem kui 3 nädala pärast. Ei jõua ära oodata. Kuna meil otseselt teekonna plaani ei ole, siis olen niisama netis euroopat googeldanud ja austriasse me siis ilmselt jääme kauemaks. Need mäed on seal hingematvalt ägedad. Ma jumaldan mägist maastikku, mida nö kaugelt imetleda ja lähemalt ka. Ja ookean/meri/suur järv meeldib mulle ka väga. Ja vaadata neid pilte järvest, kus teisel kaldal ja kaugemal on mäed - hmmmmmm.
Mul on igaljuhul hea meel, et ilm vaikselt paraneb ja lumi taandub, kuigi mulle meeldib lumi ka. Aga kindlasti mitte see ebastabiilne, kord soe kord külm, nagu meil siin viimasel ajal on. Igaljuhul on viimased ilusamad päevad jälle hinge kosutanud.
Alustasin sel aastal ühe oma eesmärgina raamatute lugemisega. Ja kui esimesena võtsin ette Rikkaks saamise, siis edasi otsustasin, et loen läbi juba endal kodus olevad raamatud, mis siiani tühja seisnud kapis. Tänaseks on neli läbi ja kaks pooleli. Viimati loetud raamat "Üksildus" aga oli täis päris suurt äratundmist ja eneseanalüüsi. Mul nimelt ei ole lähedasi sõbrannasi, kellega ükskõik millest lobiseda, kaasa arvatud meie tänane olukord/teekond. Jah, mul on mõned lähemad sugulased, aga see pole päris see.
17 hakkasid päevad, mis tähendab, et nad jäid 5 päeva hiljaks, täpselt nagu detsembris. Õnneks aga seekord ei olnud nii valulik, kui eelmine kuu. Samas ei olnud ju ka millelgi pesastuda, seega ilmselt normaalne. Ma hindaks, et mu keha sai taastumisega hästi hakkama. Mingeid pikema-ajalisi kõrvalmõjusid ei oska täheldada.
18 kirjutasin arstile, aga pole tänaseni vastust saanud. Teagi, kas pean uuesti kirjutama või ootama. Äkki mu kiri läks rämpsposti tal, hotmail aadressiga võib nii juhtuda. Kas siis peksin täna uuesti kirjutama või ootama või homme hoopis helistama. Ei teagi.
Viimasel ajal on endiselt see rahu tunne sees, ma ei tea mis see on. Aga loodan, et ta väga üle ei lähegi ja saan järgmise katse ka selliselt üle elada, olgu tulemus siis positiivne (mida ma väga loodan) või negatiivne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar